Põllumajandusloendus
sisestatud September 1, 2010
 Prindi  E-mail
1. septembril algab põllumajandusloendus 1. septembrist 15. novembrini toimub Eestis põllumajandusloendus, mille käigus kogutakse põllumajandusliku tootmise kohta andmeid ligi 30 000 majapidamiselt, teatab Statistikaamet. Esmakordselt saab põllumajandusloendusel osaleda ka interneti teel. Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. „Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000,“ rääkis Statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee ning lisas, et majapidamised, keda Statistikaamet ootab loendusel andmeid esitama, peaksid kõik olema saanud ka sellekohase teate koos juhistega, millal ja kuidas andmeid esitada. Esmakordselt saavad majapidamised loenduses osaleda interneti teel, esitades andmed e-loendusel Statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT. Kõik juriidilised isikud ja eSTATiga enne 19.07.2010 liitunud füüsilised isikud, saavad andmeid esitada eSTATi kaudu 1. septembrist 1. oktoobrini. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini Statistikaameti küsitleja. Valdvee selgitas, et PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes võimaluse piires juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada. „Loendusel küsitakse juurde vaid neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole,“ selgitas Valdvee. „Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub Statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid valdajatelt üle ei küsita," lisas ta. Põllumajandusloendus läheb maksma enam kui 10 miljonit krooni, millest ligi poole katab Euroopa Komisjon. „Loendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda,“ märkis Eve Valdvee. „Kogutud andmed on aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ja põllumajandustoetusi puudutavate otsuste langetamisel,“ lisas ta. Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal. Euroopa Liidu riikides toimub põllumajandusloendus 2009. ja 2010. aastal. Euroopa Liidu riikides toimuvad põllumajandusloendused iga kümne aasta järel. Lisainfot 2010. aasta põllumajandusloenduse kohta saab Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee/pl2010 Täpsem teave: Eve Valdvee 2010. aasta põllumajandusloenduse projektijuht Statistikaamet Tel 625 9397
Täiskasvanud õppija nädal
sisestatud August 31, 2010
Prindi E-mail
XIII TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL ÕPPIMINE SEOB PÕLVKONDI 8.-15. oktoobrini 2010 Vanaemad-vanaisad, emad-isad, lapsed-lapselapsed, kõik vanad ja noored – sel nädalal mõtleme rikkusele, mis meil põlvkondade näol on, väärtustame üksteise oskusi ja kogemusi, oleme ja teeme koos. Leiame üksteise jaoks aega! Vabariiklikud üritused: Avaüritus 8. oktoobril Moostes, Põlvamaal Grundtvigi päev 12. oktoobril Tallinnas E-õppe päev 13. oktoobril Täiskasvanuhariduse foorum 15. oktoobril Tallinnas Maakondlike ürituste ja kõige muu asjassepuutuva kohta saab informatsiooni Võrumaa TÕNi koordinaatorilt, kelleks on: Merike Ojamaa, tel 5139159, merike@vtg.edu.ee ning www.andras.ee KOHTUME TÕNil!
Perepäev Parksepas
sisestatud August 31, 2010
Prindi E-mail
Perepäev Parksepas Kanariku järve ääres Laupäeval 4. septembril Võru valla III Murumängud - Kell 10 turniir “Indiaca versus Võrkpall”- võistkonnad loositakse kohapeal. Info: Ülo Haljend 5226790
- Kell 12 algab müramistund murul lastele
- Kell 13 idamaatund: kõhutantsu juhendab ja esineb Riina Schotter Tartust, idamaise tantsu stuudiost Sansaara
- Kell 15 suurel murul “Põnni jalgpall” lastele.
Kell 19 tantsuõhtu JÜRI HOMENJA`GA - Päeval Piknikuturg- asjad ja tegevused, mida saab kasutada murul: vaibad, nõud, koduleib, kasutatud lasteriided-et oleks hea murul mürada.
- Heategevusloterii Võrumaa Lastekaitse Ühingult
- Puhvet Johnny Pubilt
- Hennamaalija Katrin Alekand Tartust
Pidu iga ilmaga, tasuta. Ole kohal! Info: Piret Haljend 5052802
Kevadiste kulupõlengute vältimine
sisestatud August 31, 2010
Prindi E-mail
Maavaldused ja aiad korda! Erki Remmelkoor Lõuna-Eesti Päästekeskus Ennetustöö büroo juhataja
Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud ulatuslikke kulupõlenguid.
Kevadiste kulupõlengute vältimiseks kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad juba sügisel, et võimalikud kulupõlengud ei hakkaks teie vara ohustama. Igal aastal hävib kulutules elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju keskkonnale. Pole harv kui vigastada saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele.
Kasulik on ka naabrile meelde tuletada, et sügisel maade korrastamine on tähtis kõigile, sest tule levik maavalduste piire ei tunne.
Kütteperioodiks korstnad puhtaks
sisestatud August 26, 2010
Prindi E-mail
Kütteperioodiks korstnad puhtaks! Erki Remmelkoor Lõuna-Eesti Päästekeskus Ennetustöö büroo juhataja Koit Koppel Eesti Korstnapühkijate Koda Juhatuse liige Tuleõnnetuse ennetamiseks tuleb enne kütteperioodi kütteseadmed kriitilise pilguga üle vaadata. Regulaarne korstna puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks ning aitab ka talviseid küttekulusid kokku hoida! Mida peab teadma: - Puhastamata korstnalõõrides süttib tahm, korsten kuumeneb üle ja tuleõnnetus on kerge juhtuma.
- Kogu küttesüsteem tuleb üle kontrollida enne kütteperioodi algust – ega kuskilt suitsu sisse aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb üle vaadata, ega lõõrid pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni.
- Korstnapühkija peab tehtud tööde kohta andma akti, milles kirjas teostatud tööd ja aeg.
- Kütteseadmeid tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Erandiks on aastaringselt kasutuses olevad kütteseadmed, mida tuleb puhastada kaks korda aastas. Tootja võib sätestada ka sagedasema puhastamise vajaduse.
Juhime tähelepanu, et ka suitsuanduri töökorras olekut tuleb regulaarselt kontrollida vajutades testnuppu, et seade tulekahju korral õigeaegselt ohust märku annaks. Mõistlik on koju paigaldada vinguandur, mis kütteseadme liiga varase sulgemise korral hoiatab mürgisest vingugaasist. Varu koju ka tulekusuti ja/või tulekustutustekk, et tuleõnnetuse korral oleks endal võimalik kiiresti tulele jaole saada. Tuleõnnetuse korral helista hädaabi numbril 112. Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667 Päästeala infotelefon 1524 annab infot atesteeritud korstnapühkijate ja pottsepa teenuse kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee. Kutsetunnistust omavate korstnapühkijate register asub Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused.
25.septembril algusega kell 10.00 SULBIS Sõmerpalu vallas Võrumaal MIHKLILAAT... Loe edasi...
Käesoleva aasta 31. augustist kuni 13. septembrini on maapiirkonnas tegutsevatel põllumajandustootjatel ja teistel mikroettevõtjatel võimalus taotleda toetust majandustegevuse mitmekesistamiseks mittepõllumajanduslikus tegevusvaldkonnas. Põllumajandusministeeriumis välja töötatud meetme „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas" raames saab toetust taotleda maapiirkonda rajatavatele suurprojektidele, kus minimaalne toetuse suurus on 1,56 miljonit ning maksimaalne 4,69 miljonit krooni. Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 viimase suurprojektide taotlusvooruga. Toetuse määr on kuni 50 protsenti toetatava investeeringuobjekti maksumusest ning sõltub ka selle asukohast. Meetme eelarveks planeeritud 157,7 miljonit krooni jaguneb pooleks põllumajandustootjate ja muude mikroettevõtjate vahel. Hindamise tulemusel moodustatakse eraldi paremusjärjestus põllumajandustootjate ja muude taotlejate kohta. Täpsemalt on võimalik tutvuda meetme 3.1 kõikide taotlusvoorude materjalidega Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel ning suurprojekti toetuse taotlemiseks vajalike vormidega PRIA kodueheküljel. Meetme 3.1. raames tehtavate investeeringute toetamise eesmärk on põllumajandustootmise mitmekesistamine ja maaettevõtluse arendamine läbi erinevate innovaatiliste investeeringute, sealhulgas ka bioenergiaalaste investeeringute, et soodustada muuhulgas keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut ja paremate töökohtade loomist. Meedet 3.1. on rakendatud alates 2008. aastast. Toimunud on kaks väike- ning üks suurprojekti taotlusvoor. Heakskiidu otsuse on saanud 820-st esitatud taotlusest 532 projekti toetussummas 619 miljonit krooni, mille abil planeerivad ettevõtjad koos omafinantseeringuga ellu viia investeeringuid 1,3 miljardi krooni ulatuses.
|
